Toiduraiskamine – globaalne nullkulu trend köögis ja uuenduslikud viisid jääkide kasutamiseks

Innovatsioon algab juba toidu valmistamisel. Kartuli- ja porgandikoored võib küpsetada krõbedateks laastudeks, porgandi- või redisepealsed saab pähklite, õli ja sidruniga püreestada pestoks. Kuivanud leib muutub krutoonideks, leivapudingiks või riivsaiaks. Kikerhernevedelik (aquafaba) vahustub kergeks magustoidu vahuks, üleküpsenud banaanid koos maitsestamata jogurtiga annavad maitsvaid pannkooke. Kanakarkass ja köögiviljajäägid keedetakse tugevaks puljongiks; sügavkülma võib panna “puljongikoti”, kuhu koguda sibulakoori, porgandiotsi ja sellerilehti.

Fermenteerimine ja marineerimine on samuti head abimehed. Kapsas, kurgid, porgandid või sibulad saab kiiresti hapendada ning need säilivad nädalaid. Tsitruseliste koored saab suhkrustada või muuta maitsesuhkruks; kohvipaks toimib lõhnaimajana või loodusliku väetisena toataimedele. Tükk juustu, lusikatäis pestot ja mõned oliivid saavad uue elu “jääk-frittata’s”. Üleküpsenud puuviljad sobivad smuutidesse, purukooki või kiireks moosiks.

Nullkulu tähendab ka nutikat säilitamist: hoia jääke läbipaistvates karpides, märgi kuupäevad ja külmuta väikestes portsjonites. Kord nädalas tasub planeerida “tühjendame külmkappi” õhtusöök, et ära kasutada kõik ülejäänud toiduained. Külmikus aitab “päästekast”, kuhu panna tooted, mis vajavad kiiret ärasöömist. Ja mis enam süüa ei kõlba, kuulub komposti või biojäätmete konteinerisse.

Iga väike samm säästab loodust, raha ja aega. Nullkulu ei tähenda täiuslikkust – vaid uudishimu ja loovust köögis. Kui jäägid saavad teise võimaluse, saame toidust maksimumi – ja planeet hingab veidi kergemalt.